Saturday, December 1, 2012

Bethell's Beach & Christchurch

Sai üks päev käidud siis läänerannikul Tasmani mere ääres. Seal on mitmeid ilusaid randu, mille vahel valiku tegemine tihtipeale raskeks võib osutuda. Ilm oli ilus ja päikseline, et rahulikult rannas chillida.
Liiv ei ole siin teps mitte selline nagu Eestis või mõnes soojamaa rannas. See on hoopis hallikas-must ning tuhkjas. Samas on ta väga peeneteraline, nagu ikka üks õige rannaliiv olema peab.
Esimese asjana kohe kossid jalast ära, mis muidugi oli viga, aga keegi rumalale turistile ei öelnud ju. Tume liiv läheb päikese käes talumatult kuumaks ja ma pidin jalgadele valu andma, et kähku veeni jõuda. Jalatallad tulitasid veel tükk aega :)

Lugesin just Postimehest ka, et teil maru purgaa ja lumetorm seal Eestis... Teile lohutuseks mõned pildid siis:














Nii. Tööotsingud. Sellega on üsna nutused lood siin. Aucklandi saabub kahjuks lõviosa siinsetest turistidest ja rändajatest, kes kõik üritavad ka siin tööd leida. Muidugi kõigile ei jätku. Olen korduvalt kulutanud erinevate tööagentuuride uksi, kust aga muidugi lubatakse kohe ühendust võtta. Kõik pidavat olema päevade küsimus.
Telefoni teel või isegi silmast silma vesteldes räägitakse must valgeks ja kõik on üldse üks suur lill. Tegelikkuses on see aga kõik teeseldud. Paljud kohalikud, kellega olen lähemalt tuttavaks saanud, räägivadki, et kiivid ongi sellised kahepalgelised inimesed. Et ei tohi kunagi nende juttu uskuda, antakse palju lubadusi ja järgmine päev on kõik unustatud. Ma isegi täitsa usun seda, sest olen isegi mitu korda käinud ühe ja sama inimesega enda initsiatiivil rääkimas, et asjasse selgust saada, kuid antakse ainult katteta lubadusi. Lubatakse helistada ja e-mailidele vastata, kuid lõpuks ei liiguta keegi lillegi. Põhimõtteliselt on tööagentuuride kasutamine aja raiskamine. Siingi toimib turg paljuski sarnaselt Eestiga - kui tunned kedagi, kes oskab sind soovitada, siis on ka töö leidmine kergem. Tuttavad sebivad tuttavaid tööle, käsi peseb kätt jne. Eelneva jutu valguses tundub mulle endalegi kummaline asjaolu, et mõned päevad tagasi sain kõne ühest firmast, kuhu olin interneti teel cv saatnud. Põhimõtteliselt oldi minust huvitatud ja küsiti kas ma saaks mingi aeg Christchurchi tulla. Kuna jutt oli väga sõbralik, lubati ka lennujaama vastu tulla ja ööbimiskohtki leida, siis mõtlesin, et heakene küll. Olin niikuinii juba viimane nädal lõunasaarele mineku mõtteid heietanud.
Nii et väike online booking ja järgmisel päeval oligi juba lend lõunasse. Sain kokku firma omanikuga (Vincent) ja kuna juttu jätkus meil kauemaks ning läbisin edukalt ka temapoolsed väiksed testid, siis esialgu sai kokku lepitud, et peaksin saama töötada kuni jõuludeni. Tegelikult otsib ta inimest pikemaks ajaks (1 aastaks), kuid ma ei tahaks olla nii kaua seotud ühe kohaga ja tahaks ka reisida ning ringi vaadata. Elame, näeme. 
Mis tööd ma siis tegema hakkan? Põhimõtteliselt vedas, sest sain erialase töö. Hakkan CAD-programmiga tegema Uus-Meremaa katastrimõõdistuse toimikuid ja faile. Vahepeal peaksin kaasa saama ka välitöödele, kuid neil on rohkem kontori inimest vaja. Nii, et uuest nädalast siis pmst töölainel jälle. Natuke imelik on. Ära olin harjunud juba selle lebotamisega.

Jalutasin Chch kesklinnas ka ringi. Ma ei ütleks, et asjad pärast maavärinaid siin nii hullud oleksid, nagu seda meedia kajastas. Vaikselt nokitakse ja küllap siingi asjad uuesti üles ehitatakse.
Chch on selles mõttes teistmoodi, et siin on sitta kanti külmem ja tuul on ka kõva. Mingitest palmipuudest pole siin juttugi. Esimest korda siin olles oli mul tunne, et oleksin justkui Eestis. On selline niru ilm, mingi +15C, tuul, sombune, vahest ka päikest sekka. Tänavatel on näha palju lehtpuid, mis sarnased meilgi.
Nägin isegi kasepuid :)  Saaks veel sauna ka, siis oleks vihalehed kohe võtta. Ainult, et saunaõllega on siin nutused lood, sest noh pehmelt öeldes on Uus-Meremaa kohalik toodang solk. Mingisugune pärmivesi, mida nad siin helbivad ja heldimusega õlleks kutsuvad. Välismaistest olen näinud ainult Heinekeni ja Carlsbergi.
Aga veinid on siin head. Ja suht odavad.

Mõned klõpsud endisest Chch kriisikoldest:







Linnas on mitmeid kohti, kus omanik on vara hüljanud ja pole tagasi pöördunud. Huligaanid on rüüstamas käinud.
Juuksurisalongis olev mööbel on kõik tolmukihi all.



4 comments:

  1. Need suvised pildid on küll pigem meie kiusamiseks, mitte lohutuseks. :) ... ja rannaliiv on väääga veidrat värvi, oleksid justkui mingite tuhamägede lähedusse sattunud.
    Aga Christchurch tundub küll masendava paigana, puha varemed. Kus sa seal elukoha said?

    ReplyDelete
  2. Ei tegelikult ei ole masendav, vaid väike osa linnast näeb selline välja. Ma ei ole lihtsalt veel mujale jõudnud.
    Elada saan hetkel enda tööandja juures. Tal on kontoriga samas hoones üks vaba tuba üle, jõuludeni saan seal olla. Selles mõttes on vedanud. Christchurchis on hetkel üldse majutusega kehvad lood, paljud majad on elamiskõlbmatud ja siin on ka palju töölisi, kes kõik otsivad elamispinda.

    ReplyDelete
  3. Heihei, õnnitlen uue töökoha puhul, tubli saavutus! Uus-Meremaa loodus ongi muidugi võrratu, nagu ka piltidelt näha :) Siiski, praegu lumevaiba all olev Eestimaa on üsna mõnus, või noh, vähemalt mina kaifin täiega rinnuni hangesid ja laia lumesadu!! Toredasti kirjeldad ja jään ootama järgmist kirjatükki... :P

    ReplyDelete
  4. Kui järgmine aasta tehakse jälle "Talendid koju" programm, siis saad kogemustega Uus-Meremaa CAD proffina Eestis töö just seal kus tahad :)
    Tubli järjekindlus!

    ReplyDelete