Uus-Meremaal on transpordiga kehvad lood. Vähemalt linnades. Küll ei jõua nad tihtilugu õigel ajal peatusesse, graafik on hõrde jms. Ning ega igale poole bussidega ei saa ka ju. Nii et võtsin vastu otsuse soetada endale auto. No muidugi mingi vana saan hinnaklassis ~ 1000 NZD.
Siin on selline tore portaal nagu trademe.co.nz - tõenäoliselt sarnaneb see kõige rohkem ebay-ga. Inimesed müüvad ja panevad oksjonile nodi, mida neil enam vaja ei lähe. Siin on lademetes 20 ja rohkem aastat vanu jaapani riisipüsse, mis üldjoontes ühe tubli mehaaniku käe järele puudust tunnevad ja selle tõttu ka suht odavalt loosi lähevad. Olin juba umbes nädala jagu piilunud erinevaid isendeid ja lõpuks sai siis ühte ka vaatama mindud, mis vähemalt piltide põhjal tundus paljulubav. Hetkehind oksjonil oli 500 NZD, kuid teada oli, et nii odavalt seda masinat ei saa. Ja oksjoni lõpuni oli omajagu aega. Anyway hüppasin velo selga ja põrutasin kaema. Masinaks siis 96 a Subaru Legacy: nelikvedu, manuaalkast, 2.0L pritsega mootor. Ettetõttavalt võin öelda, et vaatasin ainult universaalkerega autosid. Et noh kui vaja magada autos, siis saab istmed alla lasta ja peaks umbes nagu ühe tärni hotell olema. Parem ikka kui telgis, kui vihma peaks kallama.
Kohale jõudes selgus aga, et omanik oli auto kuulutuses ikka kõvasti paremaks rääkinud. Ülevaatus oli tal kohe lõppemas. Vahetamist vajasid kindlasti amordid ja põhjalöögikummid. Mootor tegi külmas peast ka päris jõhkrat tiksumist. Tõenäoliselt hüdrotõukurid, kurat seda boksermootorit teab. Nii et jätsin vahele.
Oksjoni võitis keegi jorss hinnaga 1300 NZD. Täiesti overkill minu arust. Kuigi jah tendents on selline, et isegi vanad saanid on Eesti hindadega võrreldes kallimad.
Siis vahepeal leidsin ühe diivanisurfaja, kes ka müüs oksjonil oma Mitsubishi Lancerit. Müüs seda küll 1100ga, kuid lubas mulle 900-ga ära anda, aga kuna ta ise polnud Christchurchis vaid hoopis 100 kilti eemal, ei pidanud ka mina vajalikuks seda lihtsalt vaatama minna ja raha raiskama. Iseenesest peaks muidu tegemist olema täitsa vastupidava autoga: nelikvedu, manuaalkast, 1.6L karpamootor. Läbisõit oli 400 000.
Aga jällegi asjaolude mitte kokkulangemisel jäi ka see variant ära.
Juba pikemat aega oli üleval ka üks ahvatlev Hyudai Lantra aastast 1999. Nii palju kui mina netist selle kohta infi sain, pidi tegemist olema suht vastupidava autoga. Vala aga bensiini sisse ja anna tuld. Mootoriks 1.6 EFI ja manuaalkast. Hetkehind oli ka seal 500 kandis ja tahtsin vaatama minna. Helistasin juba, uurisin, pidi olema vana firma auto. Kui ta reaalselt ka oleks nii hea olnud, kui jutu järgi, oleks suht kindel laks olnud. Vähemalt lootust oli. Mingil põhjusel helistasin veel enne kohtumist igaks juhuks üle, et kontrollida, kas saame kokku. Ja siis firma sekretäri tibi vastas, et sorry, müügikuulutus on maha võetud. Tsekkasin kiiresti trademe-sse ja nii oligi. Üks päev enne oksjoni lõppu oli kuidagi auto oksjonilt maha võetud. Mingi sahker mahker siin käib rsk. Vihastasin ennast seaks, sest Buy Now võimalust polnud, seega müüja lihtsalt mängis mäkra, sest vastavalt reeglitele ei saa autot enne oksjoni lõppu mingile suvalisele kokkuleppe hinnaga maha müüa. No on kiivid, rsk! Olin sellele masinale suured lootused pannud. Välja nägi selline:
Igatahes suurest vihast jätsin töö kõrvale ja hakkasin uuesti kuulutusi lappama. Fakk, jõulud lähenevad ja mul on vaja Abel Tasmanisse Kerttule külla sõita vaja. Bussiga sinna isegi saaks, aga eks ta üks paras rist ja viletsus ole. Ja oppaa, nagu välk selgest taevast, mida ma näen - mulle jõuab kohe pärale, et selle masina pean ma saama. Isend on müüki pandud kõigest paar tundi tagasi ja endamisi mõtlen, et äkki oligi hea, et seda Hyundait vaatama minna ei saanud. Sest muidu poleks ma SEDA masinat näinud. Tõmbasin kähku traati ja leppisin juba paari tunni pärast kohtumise kokku. Et jumala eest mingi teine rott backpacker minust ette ei jõuaks ja head diili ära ei krahmaks.
No nii, läheb juba põnevaks kas pole?
Kas tunnete, kuidas pinge teadmatusest kasvab... Kindlasti tahate teada, mis hüper super tronduleti peagi endale saan...
Ärge rapsige. Minge kööki, tehke võileib endale vahepeal või käige poes ära ja tooge õlut. Ma olen siin nii umbes kilomeetri jagu enterit pressinud, nii et võite vabalt auto scrolli peale panna :D
Trummipõrin... Taratatatatarataaa ratata tataaa.
Ja siin ta on. Loodetavasti minu uus ustav kaaslane NZ reisimise ajal.
 |
| Sirtsu |
80 kw 2.0 DOHC + Weber karburaator + manuaalkast + tagavedu. "Pole paha", tsiteerides Villut.Tegelikult lootsin juba, et tegemist EFI-ga, kui kuulutuses nägin et kahe nukaga isend, aga ei teadnudki, et neid ka alguses karpaga tehti. Natuke googledamist ja selgub, et see isegi natuke haruldane variant. Tavaliselt karpa pillid olid kõik SOHC mootorid. Omanik ise ütles, et keskmine kulu kuskil 7.5 - 8 l/sajale. Algul kõhklesin küll, et vana pill ja karburaator jne. kuid siis mõtlesin, et ega ma igavesti sellega sõida ja maha saan ta ikka müüdud.
Uus-Meremaal on üldse Sierrad väga haruldased, tänavapildis neid üldse ei näe. Neid on siia väga vähe sisse toodud. Enamasti valitsevad jaapanlased turgu. Kuna olen sierrariga ka Eestis ringi vuranud, oli suht kindel tunne antud isendit ostes. Ikkagi tuttav pill ju.
Eks tal natuke muhke on kere peal ja lakk ka koorub mõnest kohast ning kapoti pealt on keegi fordi märgi ka vuuki ajanud, aga muidu täitsa sile. Klapikambri kaane vahelt natuke leemetab, aga tõenäoliselt ei viitsi seda vahetama hakata, piirdun vaid õli juurdevalamisega. Kaasa sain ka mingi pooliku õlikarra.
Omaette ooper on siin auto jahutussüsteemiga. Eelmine omanik vaatas veel korra paisupaaki ja siis valas natuke kraanivett peale, mille peale tegin kohe suured silmad, et kuidas siis nii. Aga nad väidavad, et siin Chch-s pidavat vesi nii hea kvaliteediga olema, et kaltsiumit praktiliselt ei pidavatki olema vees ja nemad olevat niimoodi juba aastaid ringi kärutanud. Ja ei ole jahutussüsteem umbes. Isegi talvel ei vala nad kontsentraati peale vaid lihtsalt lasevad külmema ilmaga autol lihtsalt koha peal käia :D Imelikud inimesed minu arust. Üks päev on talvel radikas lõhki ja mis siis? Ei aita siis ka Chch imevesi.
Siin ongi minu jahutusvedelik siis, mille autosse virutan. Multi purpose pudel, kustutab janu ja on ka Fordile abiks, kui vaja peaks minema. Trademark of Christchurch :D
Nii. Hind. Tahtis saada 1000, aga kauplesin 850 peale, seega 544 EUR. Umbes 7 päeva palk magama pandud. Aga ma siiralt loodan, et investeering oli seda väärt. Pluss sellel sierral on ülevaatus just tehtud ja järgmised 6 kuud pole muret. Tuleb vaid road user charge ehk teekasutaja maksu maksta. Ja muideks liikluskindlustus pole siin kohustuslik. Kui ei tee kindlustust, siis sõidad omal riisikol.
Mul vaikselt tekib juba samasugune tunne nagu Teedul vist... Vajadus mingeid saane kokku osta ja enda nimele registreerida. Ainukese vahega, et mina olen asja väheke globaalsema haardega ette võtnud :D
Btw, Teet, kuid sul on infi selle karpa kohta, siis anna julgesti teada.
Kuna üritan siin kuidagimoodi ka õlle degusteerimisega tegeleda, siis järgmiseks küsimus suurele ringile:
kui hea õllega tegemist on? Vihjeks, et tegemist mitu korda kallima õllega kui tavaliselt.
Jah, te arvasite õigesti, õlle nimi peaks olema EPIC FAIL. Uus-meremaalased lihtsalt ei oska õlut teha.
Never again.
Igatahes homme viimane tööpäev, siis asju pakkima ja laupäeva hommikul põrutan Motueka poole teele. 400 km sõitu mööda mägiseid teid. Tõotab paljulubav. Eks ole näha, kui kvaliteetne saksa raud õieti siis on.
Blogimiseni,
Marko
Mu põnevus oli scrollimisel igatahes laes :):) lahedat 400km trippi, me läheme ka 25ndal maale, suitsusauna ja lume sisse möllama :)
ReplyDeleteKaidi
Ai Marko, ära alahinda naisi, mõnedel on ka tehnikas üllatuslikke teadmisi :) Mõnusat roadtrippi, näed kindlasti ülivingeid vaateid ja maastikke, nagu Lord of the Ringis!
ReplyDeleteSierrad on isegi siin väga rariteetseks muutund. Natuke jamasti küll, et sulle see väga haruldane karburaatoriga isend näppu jäi, seda just jõudluse ja ökonoomsuse koha pealt. Aga karpa kohta tean niipalju, et sellele mootorile pandi peale Weberi kahelõõriline(nimeks Weber 2v tld), mis on oma põhiskeemipoolest väga sarnane eelmisele pinto plokile pandud weberi karpale. Sama karburaatorit kasutati 90. alguses ka scorpiote peal. Mõningased erinevused siiski on. Visuaalsel tasandil on korpusekinnitused erinevad. Sisuliselt on suurimateks muutusteks lisatud elektriline õhuklapi sulgeja(choke), vaakumiga juhitav lisalõõr ja mootoriga pidurdamiseks kütusepealevoolu katkestus. Esimese asjana võikski üle vaadata just selle nn"tooreklapi" süsteemi. õhuklapp avaneb bimetallist vedru abil mis elektriküttekeha mõjul soojenedes klappi lahti hakkab keerama. Selle vedru algasendit saab ise muuta. Reguleerima peab nii, et külma mootoriga on klapp võimalikult kinnises asendis ja vedru samas minimaalse pingega. Ja sooja mootoriga loomulikult peab klapp jääma täielikult avatuks. Kui sul huvi on siis, ma võin sierra remondimanuali kuhugi ülesse lükata, seal on kõvasti materjali, et kust mida reguleerida saab. Aga võimalik, et sul ei pruugi seda absoluutselt vaja minna.
ReplyDeleteMeil on siin viimaselajal päris külmaks läinud. Vahetasin passatil eelsüüteküünlad ka ära, nüüd ei ole käivitamisega enam probleeme. Aga selle asjaga on nii, et kust üks viga lõpeb, seal teine algab. Kohe peale seda juhtus midagi tulede elektrisüsteemiga ja tulemus on see, et esimesed tuled enam põlema ei lähe. Õues on praegu väga külm ja diagnostiku tööd on paljaste kätega julm teha. Nii, et peab soojemaid ilmasid ootama.
Õllega on sul siis jah seal kehvad lood. Meie saame õnneks ikka poest head Alexandrit osta :)