Cairns on troopilise põhja Queenslandi põhi tõmbepunktiks. Kliima on siin vihmasel perioodil parajalt niiske ja märg, selle eest mai-oktoober on natuke kuivem. Temperatuur päeval ikka 26-27 kraadi ja öösel naljalt alla 20ne ei lange. Troopika ühesõnaga noh.
Miks ma tulin Cairnsi ja Port Douglasesse? Vaja oli ju Suurel Vallrahul ka sukeldumas ja snorgeldamas käia.
Fidži jättis hinge nii sügava mulje, et nüüd on üks hobi juures, mille tõttu maailma eri kohtades veealust maailma uudistamas käia. Kuigi korallrahu on 2000 ja enam kilomeetrit pikk, siis pidi just siin kandis asjatundjate sõnul olema kõige paremad tingimused snorgeldamiseks.
Cairns ise mulle erilist muljet ei jätnud - kõige huvitama asi oligi vist tehislaguun ja esplanaad, mille poolest Cairns ka kuulus on. Siin on meeletult hosteleid (20 ringis) ja iga nurga peal võib kohata seljakotirändureid.
Kuna konkurents on majutuse maastikul kõva, siis on ka hinnad paigas. 15 dollariga võib odavamas hostelis voodikoha saada, aga selle kohta võib öelda, et täpselt nii palju kui maksad, saad vastu ka. Pikemalt kui paar päeva sellistes kohtades ööbida ei tahaks.
Kuna mujal Austraalias (loe: lõunas) hakkab juba jahedamaks minema või juba on küllaltki jahe, siis hakkab praegusel aastaajal siia ülespoole põhja paras mass tunglema: pensionärid, kes endale karavani sappa võtavad ning meeletult - ma rõhutan meeletult- bäkkereid. Kuna minule sellised ülerahvastatud kohad ei meeldi, siis tegin ilma pikema jututa siit minekut. Seda enam, et korallrahule pääsemiseks oleks tulnud siin veel nädal aega oodata, kuna kõik kruiisid olid juba täis broneeritud.
 |
| Esplanaad |
 |
| Tehislaguun |
 |
| Millegipärast mossis näoga... |
 |
| Tuleb välja, et Cairnsi sõsarlinn on Riia |
 |
| Kopteriga saab vallrahust päris hea ülevaate. Rahakotti saab ka päris hea augu. |
Edasi Port Douglasesse. Cairnsis sai bronnitud kruiis Agincourt nimelisele korallrahule. Küllaltki krõbe hind oli võrreldes Cairnsist väljuvate tuuridega, aga Agincourt on üks parimaid kohti, kus veealust maailma uurida.
 |
| Kõige kõrgem koht Port Douglas ja vaade 4miilisele rannale |
 |
| Purjekad väljuvad sadamast |
Esimene öö hostelis mööda saadetud, oli hommikul vara vaja kargud alla ajada, et õigeks ajaks sadamasse jõuda. Kuna ilm polnud just kõige parem - küllaltki tuuline (20 sõlme), siis oli ka pooleteisttunnine sõit korallrahule küllaltki raputav. Koheselt tuli meelde 8tunnine reis kalalaeva pardal Fidži vetes.
Kohale jõudes sadas ka hoovihma, aga veealust maailma see ei muuda - märjaks saad niikuinii.
 |
| Kohustuslik pilt enne vetteminekut |
 |
| Meie alus - Silversonic |
 |
| Taamal on näha valgeid vahutavaid laineid - seal lõpeb korallrahu ja algab sügav Vaikne ookean |
Kaart:
Selline näeb korallrahu välja linnulennult
Ja selline näeb välja vee all. Andestust, et pidin siin kasutama võõraid pilte, kuna veekindlat kaamerat mul siiani pole. Aga piltidel olev on väga sarnane sellega, mis ma ise kogesin.
Ühte sellist jurakat kilpkonna nägin isegi pluss veel mõningaid raisid. Kahjuks haikalasid ei näinud, kuigi nad on siin tihedad külalised.
Kui nüüd lõpetuseks võrrelda Fidži vs Austraalia, siis peaksin tõdema, et Suur Vallrahu sellist kustumatut muljet ei jätnud nagu Fidži saarestiku korallrahud ja veealune maailm. Samas on natuke kohatu neid kahte võrrelda, kuna tegemist on täiesti erinevate ökosüsteemidega, aga mõningaid paralleele õnnestub ikka tõmmata. Aga selletõttu ongi huvitav sukelduda ja snorgeldada - iga uus koht tõotab olla eelmisest erinev. Mitte alati just põnevam, aga lihtsalt erinev. Ja erinevus ju rikastab.
No comments:
Post a Comment