Hei hoo, kuna käsil munade värvimispühad ja sellega seoses 4 päeva keegi ei liiguta lillegi, on ka minul natuke vaba aega, et laptopilt natuke tolmu pühkida ja lõpuks ometi üks sissekanne teha.
Vaatasin hosteli reserveeringute raamatust järele, et saabusin siia 5ndal veebruaril. Ja nüüd on 1. aprill.
Uskumatu, kuidas aeg lendab. Viimane kuu on olnud väga väga kiire. Sain tööd Uus-Meremaa suurimas ehitusfirmas Fulton Hogan, kus töötan drenaazi ja torustiku osakonnas. Suht lebo töö on, ei saa kurta. Tööl peab olema 7 hommikul, st et 6 aegu vaja üles tõusta. Suhteliselt pikad päevad on, lõpetame nii 5-6 paiku õhtul. Hostelis pakuti ka mulle tööd - olen viimased 4 nädalat töötanud administraatorina vastuvõtus (õhtuti peale päevatööd). Vastutasuks tasuta elamine. Nädalas tuleb kuskil 70-75 töötundi. Non-stop rügamine hommikul kella 7-st kuni 21.00ni õhtul. Pärast selliseid pikki päevi puudub lihtsalt motivatsioon ka blogisse midagi kirjutada, selle tõttu pole ka midagi lisanud pikka aega. Aga noh, krabisevat saab natuke kõrvale panna, et kuskil 2-3 nädala pärast siis edasi lõunasse põrutada. Plaanis on kuskil 3 nädalat tiirutada ja ilma näha, et siis tõenäoliselt Dunedinisse tagasi tulla, kuna Fulton Hogani vanad juba nuruvad, et ma talveks sinna jääks. Häid töölisi olevat raske leida. Eks ole näha, kui palgakõrgendust saab, siis miks ka mitte.
 |
| Osa masinapargist |
 |
| Reede kell 17:00 |
 |
| Reede kell 17:01 |
Lõpuks kohtasin ka esimest eestlast hostelis. Kuigi jah olin teda juba jõulude ajal kohanud, kui Kerttu juures olin. Elab ta Queenstownis ja kutsus külla. Üleüldse tundub Queenstown teoreetiliselt selline äge koht olema, kuna seal veel palju tuttavaid ja sõpru ees, kes aga muudkui küsivad, kuna sinna jõuan.
Ja muideks, eesti keeles oli väga veider rääkida üle pika aja....
Vahepeal oli siin selline püha nagu Püha Patricku päev: kohalike iirlaste seas (põhjendatult) eriti populaarne vabandus, et ennast vara hommikul pubisse lohistada ja siis järgmine päev mitte tööle jõuda. Ka meie hostelis muutusid osad inimeses sel päeval natuke ülemeelikuks. Märksõnaks roheline.
Üritan ikka eesti eluga ka kursis olla. Ilmaga eriti. Mõtisklen, miks teil seal talv ja külm nii pikalt kestab see aasta? Ka siin Dunedinis on ilm tegelikult väga kummaline ja põhja-eurooplase jaoks pisut kummastav - nimelt oli ühel hommikul lennujaamas temp 0 kraadi. Tavaliselt on see aga 5-10 kraadi ringis öösel. Osad lehed juba värvuvad kollaseks ja üleüldse on tunda sügise hõngu... Ja siis üks päev ei tea kust kohast tuli 27 kraadi sooja, mille tulemusel kohalikud karjade viisi kohalikke randu ummistasid. Nagu wtf?? Väga imelik.
Ega jah, kuna midagi märkimisväärselt huvitavat pole juhtunud, siis pole hetkel ka millestki pikemalt kirjutada. Aga eks järgmise korrani.
Seniks kiigake "hoolikalt selekteeritud" fotosid siinsest elu-olust, mis sai pildistatud spetsiaalselt selle blogi jaoks :)
 |
| Vasakul "vana kala" Domingo Hispaaniast, kes on hostelis adminnina juba üle aasta töötanud. |
 |
| Jõhker töötegemine käib |
Sandfly Beach - käisime kollasilmseid pingviine kaemas. Pingviine ei näinud.
 |
| Päikeseloojang Sandfly beach'il |
 |
| Hosteli kass Diesel ja Corona õlu. Mõnus vaikne õhtu |
St Kilda Beach - Dunedini külje all
 |
| Taamal paistab White Island |
 |
| Vesi on külm : D |
No comments:
Post a Comment