Waiotapu geotermaal park ja Tongariro alpiraja matk

Lady Knox'i kuumavee geiser - purskab 1 kord päevas kindlal kellaajal. Juga võib purskeda kuni 30 meetri kõrgusele.

Kas see nüüd võis äkki olla kraater nimega Devil's Home? Vist küll, kuigi mälu on mõnevõrra ähmane

Kihisev šampuse bassein - see allikas on piirkonnas suurim, olles 65m läbimõõdu juures 62 m sügav. Vee temperatuur on pinna lähedal 74 kraadi C ja mullid, mida on võimalik pildil näha, on tegelikult süsihappegaas. See bassein tekkis umbes 700 aastat tagasi ning sisaldab järgmisi mineraale: kuld, hõbe, elavhõbe, väävel, arseen ja veel hulga mitte nii huvitavaid keemilisi ühendeid.

Saatana vann - osa veest pärineb šampuse basseinist ja on siin segunenud väävli- ja rauasooladega. Sellest tingitud ka omapärane värvus, mis võib varieeruda kollasest roheliseni sõltuvalt sellest, kui palju päikesevalgust pinnalt peegeldub ja kui pilvine on ilm.

Tongario rahvuspark

Päev enne ületust - taamal Ruapehu mägi

Ilm oli vahepeal pööranud minu kasuks ja seetõttu ei saanud jätta kasutamata võimalust matkata sel vapustaval rajal.
Selle jalutuskäigu pikkuseks on 19.5 km ning läbimiseks kulunud aeg oli ca 7 tundi (koos pildistamis ja söögipausidega). Raja alguses on kõrgus merepinnas ca 1000m ja kõrgeimas punktis, Tongariro mäe tipus on kõrgus merepinnast 1967m. Nii et uus kõrgusrekord siis minu jaoks :)

Kogu maastik on ikka väga sürr. See on vulkaaniliselt aktiivne ala ja siin on toimunud mitmeid purskeid, viimati aastal 2012. Seetõttu on üks varemavatud raja sektsioonidest praegustele külastajatele suletud. Mitmes kohas võib maastik äratuntav olla Lord of The Rings filmist, kuna siin filmiti mitmeid stseene.
Kõige tuntum on neist vast Mt Doom (Ngauruhoe mägi). Ka sinna tippu oleks olnud võimalik ronida, aga selleks peaks juba olema spetsiaalse ettevalmistuse ja alpironimis varustusega.
Algus ise oli vägagi tasane ja peas liikusid mõtted, et kas see ongi kõik, mis sel kuulsal rajal pakkuda on.
Isegi Roy mägi Wanakas, mis kulges 350m pealt 1500ni, tundus mälu järgi ikka kõvasti raskem.
Aga jah, eks see kõik muutus, ja varsti ootasid ees juba raskemad tõusud ja trepiastmed. Aga ei midagi kontimurdvat.

Sürr maastik

Pealpool pilvi

Kohati oli päris tuuline

Selline nägi välja tüüpiline rada - mõned üksikud markerid ja palju palju kive

Tongariro mäe tipus 1967m kõrgusel - sai väike eine kah tehtud siin

Mt Doom

Punane kraater

Alloleval pildil on näha, kuidas inimesed riburada pidi laskuvad. Pildi pealt ei tundu võib-olla kõige järsem nõlv, aga mina pidasin näiteks targemaks tulla alla külg ees, kuna jalgealune polnud just kõige kindlam (palju lahtisi kive ja murenev pinnas). Pidi olema üks vigastusterohkemaid kohti rajal, kus nii mõnigi kord on mõnele vennikesele kopter välja kutsutud.

Emerald Lakes - smaragdjärved

Sel pildil on paremini näha, kui järsk on langus

Sinine järv vasakul ja smaragdjärved all paremal nurgas

Sinine järv täies hiilguses

Viimased 6 km rajast kulgesid juba allamäge ja nii võimsaid vaateid enam ei pakkunud, kuid olid sellegipoolest nauditavad: pildile jäi kõigest üks kiirevooluline ojake, mis mäest alla voolas - ning sedagi vaid huvitava värvigamma tõttu.

Tongariro rahvuspargi alpiületusrada on siiani olnud üks Uus-Meremaa reisi kõrghetki. Sellised aukartustäratavad vaated on kindlasti väärt sinna üles ronimist ning mõningate ohtude trotsimist.