Melbourne

Huvitavad inimesed. Lahe õhkkond. Euroopalik kultuurihõng. Tänavakunst. Heitlik ilm. 

Need on peamised märksõnad, kui jutuks tuleb Melbourne. Tegemist esimese linnaga Austraalias, mis mulle isegi meeldib ja kus elamist ja töötamist ma tõsiselt kaaluksin. Siin toimub alati midagi põnevat ja huvitavat, nii et igav ei tohiks siin mitte kellelgi hakata. Mitmel korral tabasin end mõtlemast, et oleks pidanud hoopis oma Austraalia reisi vastupidises suunas ette võtma...

Pärast Great Ocean Road'i väsinuna Melbourne jõudes sai esimese asjana üks peldik hostel ära broneeritud. 

Ja seda ainult selletõttu, kuna minul teadaolevalt on siin kõiges paar hostelist, mis võimaldavad tasuta parkimist. Ülejäänud asuvad linnakeskuses ja noh, ütleme nii, et auto parkimine läheks seal kallimaks kui majutus ise. Esimesel päeval vedas ilmaga (päike paistis ja üle 20 kraadi sooja) ning sai suure õhinaga mindud linna avastama.

vana parlamendihoone

CBD-s ringi jalutades märkab kohe, et tegemist on väga elava linnaga. Igal sammul võib kohata tänavakunstnikke, artiste ja igat sorti meelelahutajaid.

Need kutid alloleval pildil esitasid lugu "I will wait for you" by Mumford and Sons. Ma arvan, et suhteliselt kuulus lugu on ta igal pool. Aga noh mina tundsin vaid viisi ära, sest olin seda raadiost kuulnud ja siis kohe vaimustunult mõtlesin, et ohhoo, kas tõesti siin mingid kuulsad vennad esinevad Melbourne tänavatel. Aga ei, lihtsalt mingid suvalised kaverdasid seda lugu :D  Aga andekad olid nad sellegipoolest.

Viktoriaaniajastu stiilis uhkeid ehitisi on terve linn. Arhitektuurifännidele oleks siin ringijalutamine magus suutäis.

Flinders Street Station

Tol päeval toimus linnas kohalike jaoks suur üritus. Tulemas oli footy (austraalia jalgpall) suur mäng ja inimesed kogunesid siis tänavatele, et saaksid oma iidoleid tervitada, kes olid just parasjagu linna saabumas.

Ahjaa, Melbourne üheks tunnuseks on ka veel trammid. Neid on liikvel õige mitmeid - nii uusi kui vanu ja nad ise paistavad selle üle üsna uhked olema.

Eureka tower

Melbourne'i pahupool

Üks äge koht, mida Melbournes külastada tasuks, on Austraalia Filmikeskus. Huvitavaid eksponaate jagub kõigile vaatamiseks, õpib nii mõndagi OZ filmiajaloo kohta, ning ka hoone on päris huvitav väljast vaadata.

Kellegi ajutine kodu?

Pubid on ikka aussidele meelepärasteks ajaviitmise kohtadeks

Loomaaias sai ka käidud.

Kaelkirjakute alast möödudes saatis neid vinge lehk

Paavianitel oli just söögitund.

The Boss, needless to say

Selle tegelasega jamada ei maksa

Leemurid olid hästi vahvad tegelased. Ei kartnud nad inimesi ja patseerisid täiesti julgelt viimaste vahel ringi.

Gorillad, ahvid

Otsib kotist süüa

Nii kahju hakkas temast, oleks tahtnud kaasa võtta :)

Vaadake hoolikalt näolt peegelduvaid emotsioone:

No ja siis tiigrid. Neid lastakse inimestele vaatamiseks välja ainult kord päevas, kui söötmise aeg on.

Töötajad peidavad kanaliha, et tiigiril säiliks mingisugunegi jahipidamis instinkt. Saab vähemalt otsida noh

Jah, puu otsa pole tiigri eest mõtet põgeneda

Elevandid elasid ka karjakesi koos ja nii mõnigi neist kitsikuses.

Orangutane sai näha vaid kaugusest - nende tegemisi on ka äärmiselt huvitav jälgida.

Meerkatid. Väikesed rotimõõtu marakratid. Üheaegselt hästi armsad karvapallid ja teistalt jällegi natuke riukalikud, kes hakkaks nagu kohe vimkasid viskama.

St Kilda linnosa

Tahtsin räämasest hostelist vaheldust ning liikusin paariks päevaks siis sellesse teise kohta, kus autot parkida saab. St Kilda on väga lahe linnaosa oma mõnusate väikeste välikohvikutega, rannaga, esplanaadiga ja otseloomulikult lõbustuspargiga.

Rulapark

Esplanaad ja rannaäärne

Pikk kai, mille lõpus hubane kohvik

vaade CBD-le

Kinnisvara on siin ilmselgelt hinnas...

Tivoli. Avatud 24/7. Lapsepõlv tuli meelde

Tivoli kõrval pargis harjutavad (pool?)professionaalsed (tsirkuse?)artistid, kellest üks jättis vinge mulje. Ei olnud varem näinudki, et inimese keha millegi sellisega hakkama saab. 99.9 % inimestest kukuks rõnga seest üsna ruttu välja, ma usun.

Aclandi tänav. Suurepärane koht einestamiseks.

Peale pikka farmielu võis ju ühe prae lubada :)

Albert Park ja F1 Melbourne GP boksiala

Väljasõit Morningtoni poolsaarele. Koos Aki ja Lanaga. Kaks Taiwani tüdrukut, kes ka farmis töötasid ning nüüd enne kojuminekut Melbourne'i tulid.

Mul pole õrna aimugi, mida ma siin pildil teen... Kästi, noh

Selliseid värvikirevaid paadikuure kasutavad kohalikud inimesed, kes soovivad eristuda.

Minu uus stiil.

Ashcombe botaanikaaed ja elupuudest labürint.

Appii. Lõksus. Peab vist ööseks jääma, kuni keegi üles leiab

Melbourne'i vana vangla

Tegemist oli äärmiselt autentse kohaga, mis pakkus lisaks tavapärasele ringkäigule ka natuke närvikõdi.
Nimelt pannakse külastajad seina äärde ritta ja neid koheldakse, nagu 19. sajandi pätte ja kriminaale. Meie peale karjuti, solvati ja küsiti kergelt mõnitavaid küsimusi, tehti väike läbiotsimine ja lõpuks pandi kongidesse 5 minutiks istuma ja tuli kustutati ära. Muidugi kõike ikkagi elementaarse viisakuse piires. Et saaks omal nahal tunda, kuidas oli siin elu 150 aastat tagasi :D  Päris üle võlli ei keeratud. Vangivalvur elas ilmselgelt oma rolli väga hästi sisse ja jättis tõetruu mulje ning ma saan aru, miks talle sellises kohas meeldib töötada. Põnev töö ja teenistus nagu pealekauba. Ainulaadne kogemus, mida soovitan võimaluse korral külastada.

Vange transporditi, maskid peas. Et minimeerida omavahelist suhtlust ja äratundmist.

Kohustuslik pilt

Carltoni aed

Melbourne'i muuseum

CSIRAC - Austraalia esimene arvuti, mis disainiti ja ehitati kohapeal. Ainus esimese põlvkonna arvuti planeedil, mis on täies mahus säilinud. Protsessori kiirus 500-1000 Hz, mälu 2000 baiti, hõlmab enda all 40 ruutmeetrit pinda, kaalub 2500 kilo ja voolutarve 30 000 vatti. Muljetavaldavad numbrid, kas pole? Oma eluajal töötas ta 30000 tundi ja lahendas-kalkuleeris ca 700 projekti, enne kui ta lõpuks jäädavalt 1964a. välja lülitati.

Juhtpult

Dinosauruste väljapanek

Nii elasid 19. sajandil slummides kohalikud inimesed. Alljärgnev on tüüpiline näide madalklassi elumajast ja selle siseruumidest.

Austraallaste sümboolika:

Victoria Riiklik raamatukogu, kus asub LaTrobe lugemissaal.
Jätab küllaltki majesteetliku mulje.

Ning omaette nurgakese võiks pühendada tänavakunstile. Melbourne'is on kõik kohad seda täis. Ja tegemist pole kindlasti mitte mingite suvaliste sirgeldustega vaid andekate installatsioonidega, mis sulavad tänavapilti imehästi sisse. Nägin isegi, kuidas hipsterid päise päeva ajal peatänava kõrval julgelt seina kaunistasid, kartmata ametivõimudele vahelejäämist. Ei olegi päris täpselt aru saanud, kas tegemist on siis illegaalsete taiestega või mitte. Paistab aga, et rahvas on sellega harjunud ja keegi pärast seinu otseselt üle võõpama ei hakka. Järgnevalt kõigest väike killuke sellest, mida Melbourne pakub.

Väike edit: pärast blogipostitust leidsin veel paar ägedat kohta, mis tunduvad päris šefid ja mõtlesin, et pean neid pilte ka sheerima:

Minu aeg siin punasel mandril on aga otsa saamas ja mul on hea meel tõdeda, et saan oma Austraalia reisi lõpetada sellises hurmavas metropolis nagu seda on Melbourne.
Ford läks ka müüki, mitte küll nii hea hinnaga kui alguses lootsin, aga noh, tühja sellega. Oli vaja kiiremas korras lahti saada. Ees ootavad uued põnevad sihtkohad ja väljakutsed. Nii et püsige lainel...