Austraalia algas minu jaoks kohe väga huvitavalt.
Pärast lennujaamast lahkumist (rongiga poolel teel linna
poole) avastasin, et laptopi kotti nagu pole kuskil.
Koheselt tekkis paanika, sest olin ka veel passi jätnud
sinna kotti. Ei no tore – seda jama nüüd vaja oli.
Kesklinna peatuses ning ähmi täis pöördusin koheselt putkas
oleva konduktori poole, kes
lennujaama helistas ja palus uurida, ega keegi minu asju
leidnud pole. Peale viit minutit tuli vastus: esialgu pole midagi leitud, mingu ma tagasi lennujaama. Hüppasin kähku rongi peale ja põrutasin tagasi, et enne sulgemisaega kadunud asjade osakonda jõuda.
Ja oh üllatust – tolliametnikud olidki leidnud minu
laptopikoti koos selle sisuga, aga olid passi ära võtnud.
Seega pidin enne leidma need inimesed, kelle käes oli minu
pass, et saaksin enda laptopi kadunud asjade hulgast kätte.
Kogu see toiming võttis julgesti oma tunni, aga õnneks
lõppes kõik minu jaoks hästi – sain oma asjad tagasi.
Passi kaotamine oleks siinseid asjaajamisi tunduvalt
raskendanud kui mitte osaliselt võimatuks teinud.
Ausalt öeldes ei kujutagi ette, kuidas selline asi üldse
juhtuda sai. Kott kaalub koos kodinatega oma 5 kilo. Kuidas saab hajameelsusest sellise koti maha unustada? Ei tea. Kunagi
varem pole minuga midagi sellist juhtunud...
Ebamugavused jätkusid aga südalinnas. Pea 2-3 tundi
erinevate hostelite uste koputamisel ei andnud loodetud tulemust. Selgus, et Sydneys
Hotelli ka ei saanud endale lubada – hinnad algasid nii 200
aud/öö. Samas kõigi oma kompsudega poleks tahtnud ööd ka tänaval veeta. Aga seal kus häda kõige suurem, tuleb ikka juhus appi.
Viibisin parajasti ühes hosteli fuajees, kui sisse astus üks tegelinski, kes pidi koheselt Sydneyst ära lendama ja tühistas oma
reserveeringu. Kuna olin hetkel ainuke järjekorras, siis haarasin õlekõrrest ja võtsin saadaolevad kaks ööd endale. Peale seda
jäid veel ainult kaks ööd nädalavahetusel, mis oleksid ka tõenäoliselt problemaatiliseks osutuda, aga õnneks sain
öömajale ühe kohaliku juures (kohaliku interneti kuulutuste lehe kaudu).
Igatahes sebimist ja helistamist oli palju ning tõenäoliselt
tuleb seda veel ja veel, kuna ka jõulud on lähenemas ning linnas on kiiremad ajad.
Hetkel kaalun üsnagi tõsiselt Sydneyst lahkumist.
 |
| Sydney Tower |
 |
| Skyline |
 |
| Sydney ooperimaja |
 |
| Kes pole ooperimaja juures käinud, see pole Sydney't näinud |
 |
| Harbour Bridge |
 |
| Jõulud.... |
 |
| Kui tavaliselt ostetakse sellisest automaadist Coke või Sprite, siis Sydneys saab ka plätusid. Üldiselt mugav teenus. Ei pea kuskil järjekorras seisma... |
Mingi aeg pidin kolima Bondi linnaossa, kus sai odavama hosteli.
Bondi rand on Austraalias ikooni staatuses ja üks populaarseimaid surfirandu.
 |
| Bondi Beach |
Sai tehtud Coastal walk ja jalutatud mööda rannikut natuke:
 |
| Surfareid leiab siin igal sammul |
Mõned vaated ülalt pilvelõhkujatele:
 |
| St Mary kirik |
 |
| St Mary kirik vol 2 |
Kuna taskukohase majutuse leidmisega on jõulude eel natuke kehvasti, tuli suund võtta linnast välja.
Rongiga 2 tundi sõitu ja olin kohas nimega Blue Mountains rahvuspark. Siniste mägede rahvuspargiks kutsutakse teda sellepärast, et all orus kasvavad eukalüptipuud eritavad "gaase", mis annavad ümbruskonnale sinaka vine. Ning tegelikult pole tegu mägedega, vaid kokkuvarisenud platooga, mida on sadu miljoneid aastaid tagasi uuristanud suured jõed.
Siin asub selline väike linnake Katoomba, mis on väga sobiv baaspunkt rahvuspargi külastamiseks.
Hetkel peatun siin hostelis ja mõtlen, mida edasi teha.
Austraalia maastik:
 |
| Laisad/rikkad |
 |
| Three Sisters ehk Kolm õde |
Nagu eelnevalt mainitud - pean hetkel plaani, kuhu minna. Austraalia on nii kuradima suur ja lai ning võtab ilmatuma aja, et kuhugi jõuda. Vahemaad on lihtsalt kolossaalsed. Tõenäoliselt maandun kuhugi kolkakülasse farmi mingisuguseid puuvilju korjama. Ning siis pole lootus minuga ka kontakti saada, kuna perifreerias puudub igasugune telefonilevi, rääkimata internetist...
No comments:
Post a Comment