Aborigeenidel külas

Kuranda linna lähistel asub koht nimega Rainforestation - looduspark, kus toimuvad lisaks vihmametsa tuuridele ka aborigeenide kultuuri lähemalt tutvustavad programmid. Mina võtsin osa sellisest etendusest nagu "Pamagirri Aboriginal Experience" - sain oma silmaga näha tantsutrupi etteastet, visata bumerangi ja üritasin didgeridoost helisid välja võluda. Pamagirri tähendab aborigeenide keeles vaikset ussi.

Tantsutrupp hoos. Jään siinkohal vastuse võlgu, miks on üks trupi liikmetest kahvanägu

Peale tantsuetendust lasti ühe pildi peale kah.

Bumerangi loopimine on omaette ooper. Isegi paljuharjutanud aborigeenidel ei õnnestunud tol päeval bumerangi kinni püüda. Nii meetri jagu jäi puudu - aga ma parem ei hakka rääkima, kuidas esimest korda selle riistapuuga lähemalt tutvust tegevad inimesed "hiilgasid". Kuid tuleb tunnistada, et üllatavalt kaugele lendab see bumerang, isegi kui väga vähe jõudu rakendada viskehetkel. Aerodünaamika on paigas ühesõnaga.

Siis demonstreeriti meile, kuidas oda loopida. Siin pargis töötab ka üks aborigeen, kellele kuulub väidetavalt maailmarekord sellist tüüpi oda lennutamises - 140 ja peale meetrit. Kuid ärge arvakegi, et seda oda saab võrrelda olümpiamängudel kasutatava varustusega - on ta ikka tükk maad kergem. Aga sellegipoolest muljetavaldav distants ühe odaviskaja jaoks.

See vana, kes parajasti viskab, ongi vist rekordiomanik

Lõpuks näidati, kuidas näeb välja didgeridoo mängimine. See on lihtsalt uskumatu, mis kopsumaht ja tehnika peab meestel olema, et sealt viisijuppi välja puhuda. Proovisin ka, aga isegi parima tahtmise korral tuli sealt välja kõigest väike röhatus. Nipp on selles, et terve suu peab olema kaetud ja huuli tuleb põristada - ei oskagi siinkohal seletada, aga ilmselgelt ei ole tegemist puhkpilli mängimisega. Aborigeenid oskavad isegi osade loomade hääli sellega imiteerida.

Harjutamine teeb meistriks

Aborigeenide seinamaalingud

Lõbusõitu sai ka teha II maailmasõjast pärit amfiibautodega, mille käigus tutvustati lähemalt vihmametsa floorat ja faunat.

Kuranda linn on ise selline väga lopsaka taimestikuga ja eriti ilus näeb välja raudteejaam. Kuranda ümbruse vihmametsad on koduks Djabugay aborigeenidele.

Mis muidu toimub kah?
Hetkel sitsin Cairnsis ja otsin hoolega tööd, kuigi kõik agentuurid räägivad kui ühest suust, et siin on riigi kõige kõrgem töötusmäär ja isegi kohalikel on raskusi töö leidmisega. Seega tundub üsna tõenäolisem, et tuleb siit jalga lasta ja sisemaa poole kulgeda - sihtmärgiks eeldatavasti Darwin või siis Alice Springs.
Tõotab tulla eepiline road trip - 2700 km outbacki teid.